Raamatute jagamine on odav ning ka emotsionaalselt palju rikkam, kui lihtsalt poest või veebipoest ostmine. Aga raamatuvahetajad ei pruugi teada, kuivõrd oluline on raamatute taaskasutus kogu planeedi tervisele.
Kõigepealt on tarvis teada, kui palju ühe raamatu välja andmine paiskab õhku süsihappegaasi, mis on peamine kasvuhooneefekti põhjustaja.
Lähtun Soome paberitootjate liidu uuringust, mille järgi ühe 500-leheküljelise kõvade kaantega raamatu süsiniku jalajälg on õhku paisatud 1,6 kilogrammi süsinikdioksiidi. Et paremini mõista, mida see tähendab, siis seda võrreldakse tossuga, mida paiskame õhku 7,3 kilomeetrise autosõiduga. Üks eksemplar.
Pole võib olla palju? Aga vaatame suurte riikide trükimahte. Suurbritannias on trükimaht minimaalselt 360 millionit raamatut aastas. Hüva, suurem osa on paperbackid ja õhemad kui 500 lehekülge. Aga isegi kui me ütleme, et tiraaž on 200 millionit, siis tähendab see sama, mis 37 000 korda autoga sõita ümber maailma! Aga kogu Euroopa? See on meeletu!
ÜRO Kliimamuutuste Paneeli hinnangul on suuremate süsiniku atmosfääri paiskajate esikümnes nii tööstus (paberi- ja trükitööstus) kui ka metsade hävitamine (süsiniku siduja), mis on otsene tooraine paberitööstusele. Kuid peamiselt siiski energia tootmine, mis kogu selle kaadervärgi käima paneb.
Aga vaatame graafikuid.
- Tselluloosi tootmine. 3% jalajäljest.
- Paberi tootmine. 47% jalajäljest.
- Trükitööstus. 47% jalajäljest.
- Lõpuks transport metsast paberitootmisse, siis trükitööstusse ja lõpuks kliendini. 1% + 1% + 1% ehk kõik kokku 3% süsiniku jalajäljest.
Seega lõviosa paiskab süsinikku atmosfääri just raamatu tootmine. Aga jätame selle korraks kõrvale ja vaatame ka üht väga suurt mängurit kogu selles äris – kirjastusi.
Kõigepealt peame tegema neile suure kummarduse, sest tänu neile olemegi täitnud oma riiulid ja saanud erakordseid lugemiselamusi. Kuid äris on kindlad reeglid – sa pead müüma!
Ma olen viimasel ajal jälginud seda, kui palju trükitakse päris uusi raamatuid, kui palju juba varem kirjastatuid. Teemegi selgeks kaks terminit.
Frontlist
Need on kõik need raamatud, mis on värsked. Aga nagu uue pop-loo kirjutamine, on see suur loterii: mitte keegi tea, mis päriselt saab hitiks. Risk on suur ja hitti ei pruugi aasta jooksul üldse tulla. Ühtki kirjastust uute raamatute peale üles ehitada ei saa.
Backlist
Need on raamatud, millel on kindel minek. Bestsellerid, käsiraamatud, vana klassika jne. Kõik, millel on minevikus teenitud müüginumber.
Kui veel mõnda aega tagasi oli see suurusjärk umbes 65/35 backlisti kasuks, siis nüüd loen ma juba numbreid 86/14, mis näitab, et riske ei võeta ja uustulnukail on päris raske löögile pääseda.
Sellest kõigest teeme järelduse:
- Peamiselt trükitakse juurde neid raamatuid, mis on juba on kusagil riiuli olemas. Võib olla seisavad jõude. Aga trükime juurde, paisates atmosfääri üüratutes kogustes süsinikdiogksiidi.
- Kui otsustame poes saada oleva raamatu pigem hankida Raamatuvahetusest, kus neid on palju, siis ei pea me minema metsa puid langetama (3% süsiniku jalajäljest), paberit tootma (47%), trükkima (47%) ega ka tegema transporti metsa, trüki- ja paberitööstuse vahel (2%)
- Järgi jääb vaid ainult 1% emissiooni, et kuller tooks juba publitseeritud raamatu ühelt teiselt riiulilt minuni.
Mõtleme sellele sügavalt! Järgi jätkusuutlikku elustiili ja paku ning telli raamatuid Raamatuvahetusest!
